Eelnevalt oleme tutvunud ühe Naissaare püsielaniku Andrusega. Järjejutu I osa leiad SIIT. Sel korral uurime lähemalt igapäevaelu kohta saarel. Püsielanikke Naissaarel on kokku kümme (kuus meest, kolm naist ja üks laps). Andruse viieliikmeline pere on saare suurim.

Igapäevaelu Naissaarel – kuke ja koiduga üles

Erinevalt linnaelust on saarel teine elutempo. Varakult koos kuke ja koiduga üles ning varakult ka magama. Andruselt küsitakse tihti, kas nii hõredalt asustatud saarel igav ei ole? Päevasel valgel  ajal tuleb toimetada väljas olenemata ilmast. Käia kalal, puhastada võrke, teha küttepuid. Ta nendib ka, et ega nad muust maailmast ära lõigatud ei ole, Internet ja televiisor on olemas. Kuigi möödunud sügisel Naissaarele kolinud perekond eelistab televiisori vaatamise asemel õhtuti koos istuda ja suhelda. 

Igapäevaelu Naissaarel - püsielanik Andrus koos pojaga ekskursiooni läbi viimas

Traditsioonilised tegevused Naissaarel

Vabalajal tegeleb Andrus puutööga. Tööl käib ta mandril, kus ehitab paate ning purjekaid. Mees mõlgutab mõtteid taastada Naissaarel traditsioonilise täispuitpaatide ehituse nagu vanasti. „Kõigile võin öelda ainult ühte asja, unistage suurelt! Mida suuremalt unistate, seda tõenäolisem on selle täitumine.“ Naissaarel on alati valmistanud iga perekond oma paadid ise. Usinad saarlased tegid neid ka müügiks. Möödunud aegade laevameistrite viimaseks tööks jäi kahemastiline kaljas, mis valmis Holmi külas 1914.aastal.

Kala on elupäevad saarerahvast toitnud ning toidab ka praegu. Andrus teab kohti, kus ühe püügikorraga on võimalik kuuks ajaks kalavarud saada. Saab nii lõhe, forelli, turska ja lesta. Talvisel ajal tulevad kõik külmavee kalad. Andrus õpetab: „Merd tuleb austada. Merd ei tohi karta. See on täpselt sama nagu põlluga – narri üks kord, narrib üheksa korda vastu.“

Pikkadel ja pimedatel talveõhtutel uurib ja täiendab Andrus oma teadmisi Naissaare kohta. Spetsiifilisem info tuleb leida kild killu haaval. Seda kogub ta ka suulise pärimuse kaudu vanemate inimeste käest. Täielik infopuudus on okupatsiooniaastatest saarel. Mis siis saarel toimus on müstika. Kuigi visadus viib sihile ja natuke on ta nende aastate kohta targemaks saanud. Andrus lähtub sellest, et inimestel ei ole tulevikku ilma minevikuta.

Suvine turismihooaeg Naissaarel

Talvel käiakse rohkem teiste saareelanikega läbi. Suvel on kõigil omad toimetused, lisaks külastavad saart suur arv turiste. Suvine turismihooaeg on saare elanike põhiline tuluallikas. Suvel elu keeb! „Naissaar on väga huvitav  koht – viis kuud aastas on seal hullumaja puhvet, aga selle eest on seitse kuud aastas vaikust ja rahu“.

Kõigile külastajatele ütleb Andrus: „Tere tulemast Naissaarele! Tulge, vaadake ja tehke omad järeldused. Leidke see, mis teil elus tegelikult puudu on.“

Tule sinagi Naissaarele!