Peeter Suure merekindluse ekskursioon

Enamik Naissaarele saabunuist tunneb huvi patarei 10B vastu, kus asub suur kahurialus.

Naissaarel on suurimaks vaatamisväärsusteks põhja osas on Kindluspark oma suurimate patareidega 10A  ja 10 B.

Reeglina toimub ekskursioon patareisse 10B, kuid 10B ühendustee läbimatuse korral ka patareisse 10A. Peale Vene-Jaapani sõja Tsuhima merelahingut 1905 a. mil purustati kogu Balti merelt Kaug-Itta siirdunud vene laevastik, andis tsaar Nikolai II korralduse baltikumi kaldakindlustuste liini rajamiseks. Naissaarele rajati Peeter Suure Merekindluse  suurima tulejõuga suurtükipatareid, sulgemaks Soome lahte kuni Porrkalani ja mereteed Tallinnasse.

Kindluspargi Patarei 10B

Enamik Naissaarele saabunuist tunneb suurt huvi patarei 10B vastu. Seal asub suur pöörlev kahurialus. See on tõepoolest Naissaare suurim. Kahuritoru pikkus oli 14 meetrit, läbimõõt 320 millimeetrit. Mürsk kaalus viissada kilogrammi ja kahuri laskekaugus oli alguses 24, pärast täiendusi 30 kilomeetrit.

Kahurist tehti siiski vaid üks proovilask.

Patarei koosnes kahest suurest betoonehitisest ja nende vahel kerkivast komandopunktist, mille ühes otsas asus jõujaam. Kõik need olid omavahel ühendatud liivavalli all kulgeva tunneliga. Siinne komandopunkt oli Peeter Suure merekindluse kõrgeim kaitserajatis: kolme korrusega ja kõrgust jalamilt ülemise rinnatise servani viisteist meetrit.

Saad vinge militaarelamuseEesti Vabariigi alguspäeviks oli põhjapoolne osa patareist peaaegu täielikult hävinud.

Vasakpoolse soomustorni alus oli aga enam-vähem terve. Korras oli ka komandopunkt, kuid maa-alune ühenduskäik oli vett täis. Vasakpoolne tornialus otsustati konserveerida, selle soomustorn sai pappkatuse. Kuid soov rajada sinna korralik patarei rauges õige varsti: juba 1938. aastaks olid ruumid ning maa-alune tunnel komandopunktiga taas vett täis valgunud.

Praegu saab komandopunktis taskulambi valgel ringi vaadata ning ka selle katusele ronida.

Patarei nr. 10-b (neli 12-tollist kahurit) ei olnud 1914.a. projektis veel ette nähtud, kuid tõenäoliselt asuti seda ehitama varsti pärast Esimese maailmasõja algust.  Kogu rajatis koosnes kahest soomustorni betoonaluse-ehitisest (35×28 m) ja nende vahemaal (90 m kummagi tornini) asuvast komandopunktist ühes jõujaamaga.

Kõik olid omavahel ühendatud betoontunneliga, mille seinakõrgus 2,3 m ja sealt algava metallvõlvi kõrgus 0,5 m. Tunnel kulges kunstliku liivavalli sisemuses. Soomustornide betoonalusehitised olid kahekorruselised, kolmanda korruse moodustas pöörlev soomustorn. Kogu Peeter Suure Merekindluse kõrgeim kaitserajatis oli kirjeldatava patarei komandopunkt: jalamilt rinnatise servani 15 m.

MerekindlusTa oli kolmekorruseline, vaateplatvormil paiknes soomustatud komandotorn. Soomuse paksus ees 10 tolli, tagaküljel 5-8 tolli, lael 8-10 tolli. Tornilaadsele komandopunktile liitus lõuna pool madalam betoontiib, mis mahutas patarei jõujaama ning mõned abiruumid ja oli ühekorruseline.

Patarei põhiülesanne oli hoida koostöös patareiga nr. 10-a Soome lahe riivistusliini lõunaosa ning Suurupi piirkond tule all.

Laskemoonavarud asetsesid kummaski betoontornis. Soomustorni kupliosa (kahurite asukoht) ja alumised ruumid moodustasid hiigelsilinderja terviku, mis pöörles elektri jõul suurtel kuullaagritel. Patarei oli valmisehitatud ja lahingukorras (Eesti Loodus 2005/3).

Kindluspargi Patarei 10A

Vaid mõnisada meetrit edasi on Peeter Suure patarei, mida tunti ka numbri all 10A. Terviku moodustasid kaks tugevat kahekorruselist soomustornialust, mis olid omavahel ühendatud 200-meetrise liivavalliga. Selle keskosas võib märgata laiendit: tõenäoliselt oli see kolmanda torni jaoks kavandatud asukoht.

MerekindlusValliga püüti vaenlase tule eest varjata raudteeharu. Betoonehitistest valmis ainult põhjapoolne, millele jõuti peale tõsta ka soomustorn. Torni paigaldati selleks kohale toodud portaalkraanaga. Lõunapoolsest betoonrajatisest suudeti valmis ehitada vaid raudkivialus koos välisseintega ja silinderjas betoonalus soomustornile. Katuse, seinte ega vahelagede valamiseks aega enam ei jäänud: enne tuli saarelt lahkuda.

Ka selle patarei projektis polnud juhtimiskeskust ette nähtud. Mõlemad rajatised on püsinud tervetena. Põhjapoolset torni saab seest uudistada, kuid jällegi läheb vaja taskulampi. Pisut ettevaatust ei tee paha: on kohti, kus põrand jätkub alles viie meetri sügavusel (Eesti Loodus 2005/3).

Lisaks pakume võimalust tellida kaasa piknikupakk või soe toit ning ülipõnev aardejaht. Ei oska valida? Võrdle seiklustegevusi  Täpsusta oma soove pakkumise küsimisel !

Küsi pakkumist

 

või helista meile ja küsi nõu

Ekskursioon - Naissaar