Broneeri reis

Täida vorm ja tule saarele!

Bernhard Schmidt – per aspera ad astra!

/, Uncategorized @et/Bernhard Schmidt – per aspera ad astra!

Bernhard Schmidt – per aspera ad astra!

Astronoomilise optika üheks suurimaks arenguks, peale Newtoni aegu, peetakse sündmust 1930ndatel kui eestlane Bernhard Schmidt töötas välja uue optilise süsteemi, nii nimetatud Scmidti kaamera. Kes oli see maailmakuulus mees ning kust oli ta pärit?

Bernhard Schmidti elukäik algab Naissaarel:

Bernhard Voldemar Schmidt sündis Naissaarel 1879.aastal rannarahva perekonda, kes elatusid kalastamisest ning laevade madalikest mööda juhtimisest. Bernhard oli omaette hoidev laps, kes luges palju. Teda iseloomustas suur teadmishimu, leidlikkus ja loomingulisus ning see viis ta oma kodusaarel Naissaarel igasugustesse sekeldustesse.

Noort uudishimulikku Bernhardit hakkas huvitama astronoomia ja peagi olid tal kõik tähtkujud selged. Sealt tuli talle ka idee ise lendtähti valmistada. Ettevõtmine lõppes sellega, et läbi maja mantelkorstna visatud hõõguvad söetükid süütasid õlgkatuse ja nii põles kogu maja maha. Siis tekkis tal idee teha jääst oma esimene lääts. Peagi vaatles Bernhard võimsat kiirtevihku lehmalauda seinal, mille tekitas 90 cm läbimõõduga jääst lääts.

Tembud püssirohuga ja haridustee 

Bernhard Schmidt - Naissaarelt pärit optik, astronoom ja leiutaja

Sellele järgnes fotoaparaadi valmistamine ning katsetused püssirohuga. See viis kurva õnnetuseni, mille tulemusena tuli poisil Tallinnas parema käe laba ülaltpoolt rannet amputeerida. Nii välistati Bernhardi tulevikuväljavaated kaluri ja lootsina. Peale leeris käiku Tallinnas, asus ta Volta tehasesse tööle. Tema astronoomia huvid suurenesid ja peagi omas ta oma esimest teleskoopi.

1901.aastal, kui noormees oli 22-aastane, andis Volta direktor talle 3000 rubla ja käskis tal minna inseneriks õppima ning naasta. Bernhard alustas õpinguid Chalmersi Tehnoloogiinstituudis Göteburgis. Kuid peagi vahetas ta kooli Mittweida Tehnikumi vastu Leipzigi lähedal. Kuigi esmalt edenesid õpingud jõudsalt, siiski ei jätnud praktilise optikaga tegelemine nooremehele piisavalt aega õppetööle keskenduda. Selleks ajaks oli talle juba esitatud ka esimesed läätsede lihvimise tellimustööd, näiteks Alternburgi observatooriumilt ja Potsdami observatooriumilt.

Nii alustas ta eduka ettevõtjana iseseisvat elu Mittweidas. Koos paari töölisega lihviti peegleid ja läätsesid Schmidti töökojas. Tegutseti lihtsate vahenditega, lõppviimistluse tegi Bernhard ise käsitsi. Muidugi leidis aset ka suuremaid ja väiksemaid kokkupõrkeid suuremate ettevõttetega, kellele Naissaarelt pärit Schmidt konkurentsi pakkus.

Esimese maailmasõja ajal vangistati Schmidt koos teiste Mittweida eestlastega päritolu tõttu, kus ta veetis umbes ühe aasta. Vangistuse tõttu kaotas ta oma töökoja. Saabusid rasked ajad. 1926.aastal sai ta prii eluaseme Hamburg-Bergedorfi observatoorimus. Seal asus ta tööle horisontaalteleskoobi kallal. Agregaati katsetati 1927.aastal Põhja-Rootsi ekspeditsioonil, kus tehti 31 väga hea kvaliteediga fotot päikesevarjutusest. Varjutuse kannul reisis Bernhard ka eksootilistele Filipiinidele, mis erinesid kodusest Naissaarest drastiliselt.

Sensatsiooniline Schmidti kaamera

Viimast korda külastas Bernhard Schmidt Naissaart 1929.aastal, kus mattis oma ema. Naastes Bergedorfi töötas ta välja uutmoodi teleskoobi, mis andis terava kujutise kogu vaatevälja  ulatuses. See võimaldas pildistada  suurtelt taeva-aladelt  veatuid kujutisi. Komavaba sfääriline peegel erines tavalistest paraboloid peeglitest. Uus leiutis levis astronoomide hulgas kiiresti. Kuulsuse saavutas leiutis 15 aastat hiljem, seoses kasutusele võtuga Mount Palomari observatooriumis, USA-s.

Bernhard Schmidt suri haiguse tagajärjel 1935.aastal Hamburgi hospidalis. Kuulus naissaarlane on maetud Hamburg-Bergedorfi observatooriumi lähedale. Tema hauakivile graveeriti ladinakeelsed sõnad: Per aspera ad astra.

Oma elu jooksul ei abiellunud ta kordagi ega saanud lapsi. Surmani säilitas ta aga Eesti kodakondsuse. Tema elukäigust inspireeritud Jaan Krossi kirjutatud romaani „Vastutuulelaev“ on tõlgitud mitmetesse keeltesse. Bernhard Schmidti vennapoeg Erik Schmidt on samuti tema elust ja tööst kirjutanud kolm teost. 2013.aastal esietendus Noblessneri laevatehase valukojas Nargen festivali tellimusel loodud Bernhard Schmidti elust kõnelev kammerooper „Valgustatud pimedusejünger“.  Scmidti auks on nimetatud väikeplaneet „1743 Schmidt“. Saksamaal Bergendorfis asub tema majamuuseum, kus võib näha ka  Schmidti esimest peegelteleskoopi.

Allikatena on kasutatud:

Kuulus naissaarlane Bernhard Voldemar Schmidt. Tartu Observatoorium.

Bernhard Schmidt (1879-1935). Harvardi Ülikool.

Bernhard Schmidt. Wikipedia.

 

By | 2017-04-09T03:02:22+00:00 September 24th, 2014|Categories: Blog, Uncategorized @et|Tags: , |Comments Off on Bernhard Schmidt – per aspera ad astra!